Läksin detsembrile vastu omast arust hea plaaniga: võimalikult vähe kulutada ja hoolikalt valida, millele raha läheb. Esimesel poolel sain kenasti hakkama, nii nagu plaanitud, kuid siis saabusid jõulud.😆
Kui sul on suur pere nagu minul, siis vähemalt lastele kingituste tegemine on vältimatu. Teoorias on plaan alati lihtne: teha kingid soodsalt või valmistada need ise. Aga olgem ausad, kas koolilast rõõmustaks väike päkapikumüts, mida kuuse külge riputada, või kaart, millega tal midagi peale pole hakata? Kahjuks mitte. Ajad on sellised, et laste ootused ja soovid on suuresti mõjutatud koolikaaslastest, reklaamidest ja ümbritsevast maailmast. Sel aastal oli igal lapsel kindel soov, mida nad jõuludeks saada tahtsid: üks soovis telefoni, teised unistasid reklaamides nähtud mänguasjadest. Ja nii ma leidsingi end poodides rahvamassi vahel tunglemas, just nagu igal teisel aastal😃😃.
Leppisime naisega kokku, et jagame kinkide soetamise omavahel ära. Ma ei tahtnud laste jõulusoove täitmata jätta, nad ootasid ju nii väga ja rääkisid pidevalt, mida jõuluvana neile toob. Iga kord, kui kuulsin nende soove, mõtlesin endamisi: “Lapsed, kas te teate ka, et raha ei kasva puu otsas ja see kõik maksab nii palju?” Loomulikult ei öelnud ma seda välja, lapsed ei peaks selliste asjade pärast muretsema, nad on veel väikesed.
Naisega rääkisin aga korduvalt, et ei tasu kinkidega üle pingutada. Tegelikult pidasin selle all silmas, et ei maksa seda “kingituste latti” liiga kõrgele tõsta. Kui juba väikesena saavad väga hinnalisi kingitusi ja harjuvad kõike soovitut kergelt saama, siis mis saab siis, kui nad suuremaks kasvavad? Tõenäoliselt muutuvad ka nende soovid palju kallimaks.
Mulle tundub, et mida madalam on latt, seda kergem on neil õppida rõõmu tundma väikestest asjadest. See oskus aitab neil tulevikus asju ja pingutust palju rohkem väärtustada.
Seega, käik sisse ja poodi! Kulutasin jõulukinkidele kokku umbes 250€ 🤭. Tegelikult päris hästi, sest nagu mainisin, soetas naine ka kingitusi.
Jõuluõhtu istumisega jäin aga väga rahule, see läks mulle maksma vaid 50€ (ainult toit). Kuna enamik vajaminevaid asju oli juba varem varutud, ei pidanud viimasel hetkel poodi tormama ega kõike kokku ostma. Sel aastal oli jõuluistumine väga rahulik: kingid lahti, söök ja saun. Tavaliselt on meil kaks istumist, üks naise pere ja teine minu perega. Sel aastal otsustasime konsensuslikult, et minu perega ei istu, kuna kohtume nagunii detsembris korduvalt. Naise perega aga istusime. Ausalt öeldes olin selle otsuse üle rõõmus, sest eelnevatel aastatel on jõulutrall olnud palju suurem, rohkem käimist = rohkem kulutusi.
Tuleb välja, et detsembris kulutasin kõige rohkem hoopis iseendale 🤫. Esimene “möödapääsmatu” ost oli 150€ eest riideese, vana oli juba täiesti lõpuni kantud ja vajas hädasti asendamist. Teine suurem kulutus oli soodsama klassi arvuti (250€), millega ma praegu seda postitust kirjutan. Kui väga tahta, võiks selle liigitada isegi emotsiooniostuks, aga pean tunnistama, et olen sellega väga rahul. Kolmandaks ostsin uue kõlari (95€). Mul oli küll väike JBL, mille sain kunagi printeriga kaasa, aga selle heli jättis soovida.Kokku kulutasin iseendale umbes 500€. 😳🤐
Vahel mulle tundub, et me kipume jõuludel liialdama, näiteks söögi ja kingitustega. Tegelikult võiksime võtta rahulikult ja veeta rohkem aega perega, see on ju tegelikult kõige olulisem.
Minu saak jõuluvana kingikotist oli üllatav, tundsin läbi kinkepakendi, et seal on album, päris tummine. Kui paki avasin, ohh üllatust: Raivo Heina raamat Termodünaamika teine seadus! Olin sellest kuulnud ja väga hea meel oli see kingituseks saada. Raamat on mahukas ja lugemist jätkub.
Pühade lõpus käisime naisega spaas, ainult kahekes, sain selle kingituseks varasemalt. Hakkasin mõtlema, et tegelikult on iga meie liigutus siin elus rahaga seotud. Kuigi spa ja ööbimise sain tasuta, siis kohale sõitmine… no see maksab ikka 😀.
Pärast õhtusööki käisime veel poes, sest õhtuni oli veel aega ja kes teab, äkki kõht läheb tühjaks. Lõpptulemusena kulutasin poes umbes 20€ nipet-näpet. Ma arvan, et me ei oska isegi päris hästi mõista, kuidas iga samm meie elus on rahaga seotud. Maailmas ei olegi tegelikult tasuta asju 😀.
Kokkuvõttes oli detsember küll raske kuu, kuid siiski natuke kergem kui eelnevatel aastatel. Kõik ei läinud plaanipäraselt, mistõttu pidin näpistama raha varasemalt loodud puhvrist. Kinnitan, et vahel on teooria ja praktika tõepoolest väga kaugel üksteisest.😆
Selleks aastaks on jõuludega ühel pool. Jäänud on veel vana aasta ära saata ja uus vastu võtta ning siis, nagu meist enamus… hakata jaanipäeva ootama. 😃😃
Ilusat aasta lõppu kõigile!
Palgast Portfellini