Elu on ettearvamatu ja toob meile ette igasuguseid olukordi. Täna hakkasin mõtisklema, kust maalt tunneksin end majanduslikult tõeliselt hästi. See ei tähenda, et kontol peaksid olema miljonid, vaid pigem seda, et suudan teenindada oma laene ja kohustusi ning mul on olemas teatud buffer ehk rahatagavara, mis kindlustab mu seljataguse. See on see tagavara, mis lubab mul rahulikult keskenduda elule, sest suurim ärevuse allikas on teadmine, et rahalist puhvrit ei ole.
Olen kogenud seda tunnet, kui kuu lõpus on näpud põhjas ja mõtled, mis juhtuks, kui midagi ootamatult viltu läheks. See on tegelikult väga oluline teema – kui rahakott hakkab õhenema, kasvab ka lootusetu ja ebaturvaline tunne. Ma olen ju haavatav, täiega! Ja just sellisel hetkel hakkab stress vaikselt tekkima. Sa muretsed tuleviku pärast ja mõtled pidevalt, mis saab siis, kui…
Olen ka varem omanud teatud buffrit, mis pole küll sihilikult tekkinud, vaid pigem juhuslikult, näiteks kulutasin lihtsalt vähem kui teenisin. Aga isegi see oli sarnane olukord, nagu elaks ilma korraliku tagavarata. Tekib tunne, et „vean välja”, sest raha on natuke, kuid tegelikult on see jää, millel kõnnin, sama õhuke kui see, millel olen ilma puhvrita.
Täna olen rõõmus, et alustasin investeerimisega, sest see on ka omamoodi buffer, mille ma endale loon. Investeerimine ja üldine oma rahaasjade jälgimine toob palju kasu. Esiteks, sa säästad raha, kogud tagavara ja see tekitab turvatunde, kuid teisalt on sama oluline jälgida, kuhu raha kulutad. Ma arvan, et paljud inimesed teavad vaid umbkaudu, kuhu nende raha läheb. Jah, nad teavad, et raha kulub söögile, riietele, kinole jne, aga kui detailselt?
Üks suur pluss rahaasjade jälgimisel on see, et ma tean täpselt, kuhu ja kui palju ma raha kulutan. Varem teadsin ka, või arvasin teadvat, näiteks et söögile kulub kuskil 700–1300 eurot kuus. Aga kas tegelikult? Mäkid, väljas söömised, väikesed ostud lapsele – tegelikult oli suur segadus. Raha läks kuhugi, aga kuhu täpselt, seda ei teadnud.
Nüüd on mul aga selge pilt, kuhu ma oma raha panen. Näiteks kui mõtlen viimase kahe nädala kulutustele, tean isegi peast, kuhu see raha täpselt läks. Selline monitoorimine teeb pildi väga selgeks – vähemalt mulle. See aitab vältida emotsioonioste ja mõttetuid kulutusi.
Kas olen liiale läinud? Ma arvan, et mitte. See pole ju äärmuslik. Tegelikult on täiesti normaalne ja mõistlik oma rahaasjadel silm peal hoida. Ma ei tee midagi keerulist ega kirjuta kõiki oma kulutusi üles. Olen lihtsalt hakanud vähem kulutama ja seega tean täpselt, kuhu raha läheb.
Säästmise alguses mõtlesin, et ma ei läheks liiga „hulluks”, kuid nüüd saan öelda, et eelarve koostamine on äärmiselt oluline ja seal ei tohi end petta. Praegu teen iga kuu lõpus, enne uue palga laekumist, eelarve. Selles on kõik mu kulud ja tulud. Olen aru saanud, et mida täpsemalt suudan oma kulud kirja panna, seda täpsem on ka tulemus.
Lihtne näide: kui paned eelarvesse söögiks liiga väikese summa ja tegelikkuses kulub 50% rohkem, siis ongi eelarve „kreenis“. Tuleb olla enda vastu aus ja realistlik, siis toimib kõik paremini.
Aga tagasi puhvri juurde. Kui suur peaks see olema, et stressi vähendada, mis tekib, kui vahendid otsa saavad?
- Puhver 2500 € – Seda ei pea ma päris puhvriks. See katab küll ära mõne purunenud kodumasina, aga meelerahu siit ei tule. Pigem jääb tunne, nagu kõnniks õhukesel jääl.
- Puhver 5000 € – See on juba parem. Võiks keerulisemas olukorras kaks kuud hakkama saada ja mõne ootamatuse kenasti ületada.
- Puhver 10 000 € – Selline summa annab juba turvatunde. Kolm kuud peaksin vastu ja lahendaksin ka tekkinud ootamatused.
- Puhver 20 000 € – Nagu ka blogis mainisin, on minu esimese aasta portfelli eesmärk 20 000 €. Sellise puhvriga võiksin tõesti öelda, et mul on meelerahu, turvatunne ja stress ei kerkiks esile isegi siis, kui peaksin ootamatult näiteks autot remontima. 😊
Ah, eks elu ole vahel ootamatu, aga minu meelerahu ja kindlus saabub, kui mul on 20 000 € puhver. Vaatame, mida ma räägin, kui portfell selline on! 😊
NB! Tegemist on ainult minu nägemusega. Milline on sinu nägemus puhvrist, mis tooks sulle meelerahu ja turvatunde ootamatustega toimetulemiseks?